UUDISED

Juuli 2021
9. juulil kaitses Liisa Kaljula Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist doktoritööd „Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil“.
Palju õnne värskele doktorile!
Doktoritööd saab lugeda siin:
https://www.etera.ee/zoom/138746/view?page=1&p=separate&tool=info

Juuni 2021
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esmakordselt välja antud aastate preemia laureaat on Virve Sarapik. Ühingu aastapreemia pälvis Christian Ackermanni uurimisprojekt.

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ) andis esimest korda välja aastate preemia, mille pälvis ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ pikaaegne peatoimetaja, Eesti Kunstiakadeemia professor ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi juhataja
Virve Sarapik. Ajakiri „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ on ilmunud alates 1976. aastast. Virve Sarapik alustas ajakirja peatoimetajana 2003. aastal, mil väljaandest sai eelretsenseeritav perioodiline rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga teadusajakiri.
Ligi 20 aasta jooksul on Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakirjast kujunenud üks kõige tuntumaid ja tunnustatumaid humanitaarvaldkonna teadusajakirju Eestis. EKKÜ tänab preemiaga Virve Sarapikku kõrgetasemelise ja järjepideva peatoimetaja töö eest. Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu 29. juunil toimunud üldkogul kuulutati välja ka ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ uus peatoimetaja, Ingrid Ruudi.

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu traditsioonilise aastapreemia pälvis Christian Ackermanni uurimisprojekt ning selle liikmed Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem, Anneli Randla, Isabel Aaso-Zahradnikova, Triin Kröönström ja Andres Uueni. Erakordselt põhjalik ning laiaulatusliku haardega projekt “Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas” (2016–2020) tõi esmakordselt nii erialaringi kui väga laia publiku ette meie 17. sajandi lõpukümnendite kõige suurema kunstniku. Mitmetasandilise uurimisprojekti suurimateks väljunditeks olid 2020. aasta lõpul Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis avatud suurejooneline näitus ning mahukas monograafia. Christian Ackermanni loomingut tutvustav näitus on sel suvel ja sügisel vaatajate ees Tallinna toomkirikus.

Pilt

Pilt

Carl-Dag Lige pälvis Eesti Arhitektide Liidu teenetemedali "Mõtestaja 2020".
„Mõtestaja 2020“ teenetemedali sai Carl-Dag Lige August Komendandi näituse sisuka kureerimise eest, mis aitas lähendada arhitektuuri ja inseneeriat ning avada ja mõtestada koosloomelist ehituskunsti laiemale publikule. Carl-Dag on põhjalik uurija ja nii eelnes ka Komendandi näitusele laiapõhjaline taustatöö, aga ka põnev koostöö siinsete arhitektide ja tudengitega, mis võimaldas Komendandi elutööd väga mitmetahuliselt esitleda. Lisaks uurimis- ja kureerimistööle on Carl-Dag sügavalt huvitatud arhitektuuri tänasest seisust ja ruumikultuurist laiemalt ning kirjutanud sel teemal kriitilisi artikleid, samuti algatanud olulisi ja sisukaid diskussioone sotsiaalmeedias, esitades päevakajalisi küsimusi ja kommentaare, sealjuures oma seisukohti põhjalikult argumenteerides.
http://www.arhliit.ee/uudised/eal/eal-tunnustas-2020-aasta-arhitektuuri-edendajaid/?fbclid=IwAR2tT2AFgEXhNwuh5g5kuQkEEILHs2mddc3XRF8xu12BieLvY2qcnYOSZ58

Arhitektuuriloolane Triin Ojari nimetati Miesi kaasaegse Euroopa arhitektuuriauhinna žüriisse.
20. sajandi moodsa arhitektuuri suurkuju Ludwig Mies van der Rohe järgi nime saanud Euroopa Liidu Miesi auhind antakse välja iga kahe aasta tagant parimale Euroopa arhitektuuriteosele. Žüriisse kuuluvad arhitektid, kriitikud, tellija esindajad, Euroopa Arhitektide Liidu president. Arhitektuurimuuseumi direktor Triin Ojari kuulub žüriisse Miesi auhinna nõuandva komitee esindajana.
https://kultuur.err.ee/1608252420/arhitektuuriloolane-triin-ojari-nimetati-miesi-kaasaegse-euroopa-arhitektuuriauhinna-zuriisse

Enn Lillemets pälvis Tartu medali ja Juta Kivimäe võitis esikoha Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.
https://kultuur.err.ee/1608255690/galerii-eesti-kirjanike-liidu-romaanivoistlusel-anti-valja-kaks-esikohta
Eesti Kirjanike Liit kuulutas teisipäeval välja romaanivõistluse võitjad. Esikoha vääriliseks tunnistati kaks romaani, kokku anti auhind kümnele autorile. Romaanivõistlusele laekus 81 seni avaldamata käsikirja, millest esikoha pälvisid Loone Otsa "Armastus" ja Juta Kivimäe "Suur tuba".
https://tartu.ee/et/uudised/tartu-tunnustab-medaliga-kuute-teenekat-tartlast
Kirjanik, näitleja ja kultuuriloolane Enn Lillemets on teinud Tartu kultuuriruumi suuremaks. Ta on olnud agar Tartu kultuurielu jälgija ning tema esinemised ja kirjutised on pakkunud väga paljudele huvilistele inspiratsiooni. Enn Lillemets on Pallase Ühingu algataja ja eestvedaja, kes on väga palju panustanud endisaegse Pallase kunstiühingu liikmete pärandi hoidmisesse ja tutvustamisse.

Esimese Sisyphose auhinna pälvis Maria-Kristiina Soomre kümne aasta pikkuse töö eest Kultuuriministeeriumi kunstinõunikuna.
Soomre on aastaid seisnud kunstivaldkonna, selle institutsioonide ja töötajate heaolu eest, olles pea ainuke ühenduslüli ning ühtlasi ka kaitsevall riigivõimu ning kunstivälja vahel, kaitstes viimast kõikvõimalike poliitiliste tõmbetuulte eest. Ta on sisyphosliku järjekindlusega teinud tööd vabakutseliste kunstitöötajate sotsiaalkaitse parandamiseks. Tema poolt juhitud olulisi reforme nagu protsendikunsti seaduse rakendamine ja järelvalve, Tallinna Kunstihoone muutmine osaliselt riiklikuks sihtasutuseks, mitmete kunstiinstitutsioonide toomine ministeeriumi eelarvereale, osatakse tulevikus hinnata kindlasti aina rohkem.
https://kultuur.err.ee/1608253512/esimese-sisyphose-auhinna-palvis-maria-kristiina-soomre

Mai 2021
EKKÜ esitas koos teiste kunsti- ja muuseumivaldkonna esindajatega Riigikogule pöördumise seoses 3. mai Riigikogu istungiga, kus kultuuriminister pidi aru andma Kumu kunstimuuseumi näitusest „Erinevuste esteetika“.
Pöördumise tekst:
http://www.kty.ee/upload/Riigikogule.pdf

Veebruar 2021
EKKÜ loominguliste stipendiumite 2021. aasta I jaotuse stipendiumid on välja jagatud. Komisjoni otsusega saab tutvuda siin:
http://www.kty.ee/upload/EKKY stipendiumid 2021 I jaotus.pdf

KKEK ja EKKÜ 2021. aasta kunstikriitiku stipendiumi laureaadid on Kaisa Eiche ja Maria Helen Känd.
Stipendiumi annavad välja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing ning tegu on esmakordse ettevõtmisega. Ühe stipendiumi suurus on 2000 eurot ja see antakse kahele kriitikule kuueks kuuks (esimene stipendium veebruar-juuli, teine juuli-detsember).
Laureaadid valiti välja avalikul konkursil, kuhu laekus 11 taotlust. Kuna tugevaid kandidaate oli mitmeid, võttis komisjon arvesse eeskätt kandidaatide esitatud tegevuskavade vastavust stipendiumi statuudiga. Komisjoni kuulusid Maria Arusoo ja Kaarin Kivirähk (KKEK) ning Anu Allas ja Indrek Grigor (EKKÜ).
Stipendiumile sai kandideerida Eestis tegutsev või Eesti päritolu kunstikriitik, kes esitas kandideerides kuue kuu tegevuskava. Stipendiumi väljaandjad soosivad kunstikriitika eri vorme ja formaate. Stipendiumi eesmärk on Eesti kunstikriitika arendamine, kunsti viimine laiema avalikkuseni ja kunstikriitiku ameti väärtustamine.

Kaisa Eiche (1982) on lõpetanud 2007. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia erialal ja hetkel õpib Tartu Ülikooli magistriõppes ettevõtlust ja tehnoloogia juhtimist. Ta tegutses aastatel 2007-2015 Tartus Y-galerii projektijuhina, korraldas 2009. aastal Tartu Kunstikuud, aastatel 2010-2014 koos Rael Arteliga kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT. Kaisa Eiche on kunstnikuna osalenud grupinäitustel, korraldanud isik- ja grupinäitusi, kirjutanud kaastöid näitusetrükistesse ja kunstikriitikat erinevatesse väljaannetesse.
Maria Helen Känd (s 1991) on õppinud Viini Ülikoolis filmi-, teatri- ja meediateadust, Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat ja võrdlevat kirjandusteadust. Hetkel õpib ta Eesti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe magistrantuuris. Vabakutselise kultuuritöötajana naudib Maria sellega kaasnevat mitmepalgelist eluviisi ja loomingulisi väljundeid giidi, projektijuhi, kuraatori, õpetaja ja kriitikuna.

Detsember 2020
18. detsembril kaitses Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Ingrid Ruudi doktoritööd „Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art, 1986–1994“ („Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“).
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.
Palju õnne värskele doktorile!

November 2020
10. detsembril kaitses Kerttu Palginõmm doktoritöö ajaloo erialal Tartu Ülikoolis ja Dortmundi Tehnikaülikoolis. Doktoritöö kannab pealkirja “Pracht und Luxus zwischen Brügge und Reval: Retabel des Marienaltares der Bruderschaft der Revaler Schwarzenhäupter des Meisters der Legende der Hl. Lucia” (“Hiilgus ja luksus Brugges ja Tallinnas: Püha Lucia legendi meistri Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel”).
Doktoritööga on võimalik tutvuda Tartu Ülikooli kodulehel.
Õnnitleme värsket doktorit!

20. novembril 2020 kaitses Kristina Jõekalda Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal doktoritöö „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.
Palju õnne värskele doktorile!

Oktoober 2020
Õnnitleme Kristjan Raua preemia pälvinud Juta Keevallikut ning Muinsuskaitseameti elutööpreemia saanud Kaur Alttoad.
Palju-palju õnne Jutale ja Kaurile!

Kristjan Raua preemia laureaati Juta Keevallikut tunnustati "Eesti kunsti ajaloo" 4. köite koostamise ja toimetamise eest. Teose neljandas köites on esil Juta Keevalliku kui kunstiajaloolase enda kauaaegse põhjaliku uurimistöö tulemused, mis käsitlevad kohaliku professionaalse kunstnikkonna teket, samuti kunstielu institutsionaliseerumist ja kunsti demokratiseerumist.
Kaur Alttoa on Eesti keskaja arhitektuuri ja kunsti uurimise koolkondliku järjepidevuse hoidja, kes tähenduselt ja mõjult kuulub samasse ritta Sten Karlingi, Armin Tuulse ja Villem Raamiga. Oma uurimismeetodilt on ta positivist kõige paremas tähenduses, sest tema arvates loevad vaid kindlad tõendid, konkreetne empiiriline materjal: teooriad saavad sündida ainult sellelt pinnalt. Väliuurimised, ehitusarheoloogia ja raudne loogika on tema teadustöö alustalad. Kaur Alttoad võib pidada õpetajaks (suure algustähega). Ta on õpetanud kunstiajalugu sadadele tudengitele Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiinstituudis. Oma õpetajaks peavad teda paljud kunstiajaloolased, restauraatorid ja muinsuskaitsjad. Kaur Alttoa aukartustäratav hulk artikleid, käsikirjaline materjal ja riiklike kultuurimälestise uurimused on kindlustanud tugeva vundamendi Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo uurimisele.

August 2020
Epi Tohvri pälvis ajalookirjanduse 2019. aasta preemia monograafia "Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor" eest. Epi Tohvri monograafia on originaaluurimus Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st. Viies mahukas peatükis käsitletakse Parrot’ erinevaid eluetappe Lääne-Euroopas, Liivimaal ja Peterburis ning tema mitmekülgset tegevust ajastu laiemas haridus-, teadus- ja sotsiaalpoliitilises kontekstis.

Juuni 2020
Aastapreemia Eha Komissarovile!
Kolmapäeval, 17. juunil Kadrioru lossis toimunud üldkogul tehti teatavaks ka ühingu aastapreemia laureaat 2019. aasta tegevuse eest. Preemia pälvis Eha Komissarov pikaaegse särava kuraatoritegevuse ja 2019 KUMU-s toimunud näituse „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ eest.

Merike Kurisoo pälvis Eesti Rahvuskultuuri Fondi Villem Raami preemia.
Villem Raami preemia on iga viie aasta tagant välja antav teadusauhind, mis on rajatud Eesti kunstiteaduse suurkuju mälestuseks ja mida antakse väljapaistvate saavutuste eest Eesti keskaja kunstiajaloo uurimisel.[url][u]