KUNSTITEADUSE AASTASADA

EESTI KUNSTITEADUSE AASTASADA

2022. aastal täitub sada aastat ajast, mil avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis esimene kunstiajaloo professuur ning pandi sellega alus professionaalsele kunstiajaloo õpetusele. Esimeseks professoriks valiti rootsi kunstiteadlane Helge Kjellin.

Sellega seoses on Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing otsustanud kuulutada 2022. aasta „Kunstiteaduse aastaks“. Suvisel EKKÜ üldkogul tutvustas ühingu juhatus sündmusi, mida oleme kindlasti plaaninud ühingu initsiatiivil läbi viia. EKKÜ võtab ette ka aastat tähistava logo tellimise, mis saadaks kõiki üritusi.

Need on:
1. 8.-9. aprillil Tartus ja Tallinnas toimuv kahepäevane konverents. Konverentsi fookuses on nii eesti kunstiteaduse ajalooga seonduvad teemad kui ka käsil olevate uurimuste tutvustamine. Oktoobri lõpus saadame laiali ettekannete kutsungi.
2. Kunstiteaduse audio- ja videoarhiivi koostamine. Novembris kuulutame välja EKKÜ rahastatava stipendiumi kolleegile-kunstiteadlasele, kes asuks koostama nimekirja ja koondama erinevates mäluasutustes ja ringhäälingu arhiivis leiduvat materjali, saateid, filme jms.
3. Avalikkusele ja kolleegidele suunatud vastsete, alates 2017. aastast kaitsnud kunstiteaduse doktorite avalike loengute sari. Need toimuksid kogu aasta jooksul üks kord kuus alates 2022. aasta jaanuarist . Täpsustav info novembris.
4. Kunstisaade. EKKÜ juhatuse liige Indrek Grigor kutsub igasse Kunstiministeeriumi saatesse külalisi-kunstiteadlasi.
5. Ilmub „Vikerkaare“ erinumber, koostajad Linda Kaljundi, Andres Kurg.
6. NB! Järgmisse stipendiumide jaotusse (1. veebruar 2022) ootame Eesti kunstiteaduse ajalooga seotud projekte. Toetame kuni viite projekti.

Kutsume üles kõiki institutsioone ja kolleege siin pakutud programmi omalt poolt sündmusi lisama. Muidugi võivad need olla nagunii 2022 plaanis olevad üritused, mis aga lülituksid ühtlasi EKKÜ kunstiteaduse aasta programmi, tähistamaks meile kõigile olulist tähtpäeva.

EKKÜ juhatus

KONVERENTS
Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon
8.–9. aprill 2022 Tartu ja Tallinn

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

Konverentsi korraldaja Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing kuulutab välja ettekannete abstraktide konkursi. Plaanime konverentsi kahepäevasena (Tartus–Tallinnas), neist esimese soovime sisustada kohaliku kunstiajalookirjutuse ajalugu analüüsivate ettekannetega ning teise päeva jaoks ootame ettekandeid, mis puudutavad neid teemasid millega eesti kunstiteadlased ja -kuraatorid tänapäeval tegelevad.

Konverentsi esimesel, historiograafiale pühendatud päeval Tartus otsime vastuseid küsimustele:

- missugune on olnud eri aegadel kirjutatud Eesti kunstiajaloo käsitluste keskne fookus: kunstnikupersoonid, staarobjektid, esteetika, arenguprotsessid, mõjuväljad?
- milliste maade ja piirkondade kunstiajalookirjutusega on Eesti kunstiteadus ja -ajalugu dialoogi pidanud ning millised on nende dialoogide olulisemad tagajärjed?
- mis on olnud Eesti kunstiteaduse kesksed institutsioonid, teoreetilised diskussioonid, kunstikirjutuse formaadid, tähisnäitused?

Konverentsi teisel päeval Tallinnas arutletakse kunstiteaduse rolli, probleemide ja muutumise üle tänapäeval, sealjuures võib esitleda huvitavaid käsilolevaid tegemisi:

- millised mõttesuunad on olnud Eesti kunstiteaduse peamised kujundajad viimastel aastakümnetel?
- millised olulised teemad on Eesti kunstiteaduses seni uurimata või tagaplaanil?
- kuidas suhtlevad omavahel erinevad kunstiajalookirjutuse praktikad (akadeemilised ja populaarteaduslikud tekstid, näitused jm)?
- kas, kuidas ja mida panustab Eesti kunstiteadus globaalsesse kunstiajalukku?

Konverentsi ettekannete abstraktide tähtajaks on 15. jaanuar 2022 (k.a.). Abstraktide pikkuseks on 200–300 sõna. Palume abstraktid saata e-mailile: krista.kodres@artun.ee